See tegelane valmis juunis. Poleks varem uskunud, et ma midagi nii suurt valmis heegeldan, sest suurus pole kunagi omaette eesmärk olnud. Pigem olen püüdnud lähtuda sellest, et mänguasjad lastele mugavad/mõnusad kaisutada oleks.
Idee pole paraku mu enda. Selle käis välja ajakiri “Maret”, kus lähikuudel ka õpetuse ilmumist oodata on. Mõte sellest, et asun valmistama eriti suurt karu, oli algul küllaltki hirmutav. Olen ju suuri mänguasju varemgi teha proovinud. See on üks ajamahukas ettevõtmine, kus iga ebaõnnestumine tähendab hulka harutamist ja sadu uusi silmuseid. Just õigete proportsioonide saavutamine oli see, mida ma kõige rohkem kartsin. Teisalt tundsin muidugi uudishimu. Nii põnev on ju, kui sul on juba midagi silme ees, aga sa päriselt veel ei tea, kas ja kuidas see kõik õnnestub.
Olin mures jalgade lahenduse pärast, aga suurimaks komistuskiviks sai hoopiski keha. See ei tahtnud kuidagi õige suuruse ja kujuga tulla. Õnnestus alles neljas versioon, mis minu jaoks tähendas muidugi tuhandeid tuulde pillutud kinnissilmuseid…
Eriline on see mõmm veel sellepoolest, et tal on heegeldatud silmad. Kasutasin seda lahendust esmakordselt ja olen nii väga rahul!
Nime tal veel pole, aga mõõtmise ja kaalumise on ta juba läbinud. Pikkus: 65 cm, kaal: 1 kg. Päris tubli tulemus, eks?!
Modellide leidmisega pildistamise tarbeks polnud ka probleemi. Pigem võiks seda iseloomustada lausega “heitlus kaamera ette saamise nimel” :) Ilmselt on suur mõmm nii vastupandamatu, et igaüks tahaks teda kaisutada! Ja see sai ka ühiselt ära otsustatud, et tema jääb meie juurde elama.
Väga vahva mõmm! Ootan juba näppude sügeledes juhendit ja siis saab suure töö käsile võtta :)