Aeg on rääkida heegeldatud kitsest, kes kannab raamatus “Unustamatud lapsepõlvelelud” Kitsemamma nime. Tema lugu ulatub aastasse 2022, kui minuga võttis ühendust Olemari talu perenaine ja soovis tellida heegeldatud kitse, kindlasti kleidiga. Tal oli näidisfoto ka internetist otsitud, aga minu huvi oli muidugi oma kits leiutada.
Pean ütlema, et see oli põnev töö. Esimesena valmis kitsetüdruk. Lihtsast kleidist arendasin edasi krae ja varrukatega kleidi. Veidi talulikuma hõngu annavad põll ja pitsiriba kleidiservas.
Tellija rõhutas korduvalt, et ka emasel kitsel peab habe olema, muidu pole päris. Eks ta esiotsa natuke naljakas tundus. Omistame habet ju pigem isastele isenditele. Aga ajajooksul olen harjunud ja nüüd tundub ta oma habemega nii tore.
Seda, et Kitsemamma on naine, ei lase unustada tema õige kurviline keha ja lausa silmatorkavalt kena säärejooks :)
Ja siis mõni aeg hiljem paluti ka kitseisandat. Teda valmistades tuli idee teha silmade ümber selline heledam tikand ja tulemus meeldib mulle ülivõrretes. Nii sai kits oma õige ja tõeliselt isikupärase näo.
Esiotsa unustasin kitseisandale habeme teha, seepärast on ta fotodel ilma habemeta.
Muusosas on kits samasugune, aga mehena mõjuvad tema keha kurvid hoopis muskulatuurina. Traksipüksid said küll toredad, aga minu süda kuulub pigem kitsetüdrukule, kuna tema välimus on mu enda jaoks täielikum. Traksipükste ideed saaks tulevikus kasutada mõne muu looma juures, peab meelde jätma :)
Kitsi oli mul nii raske teie eest salajas hoida. Mu meelest olid nad toredad ja kangesti oleks tahtnud pilte jagada. Juba valmistades teadsin, et stiili poolest sobivad nad ideaalselt uue raamatu kontseptsiooniga, nii et õpetus ongi nüüd leitav selles raamatus.