Käsitöö inimese elu on küllaltki üksildane. Nokitsed omaette ja jagad sotsiaalmeedias pilte. Tihti on ikka tunne, et teised teevad rohkem ja paremini. Võrdled ennast ju maailma tegijatega, sest Instagramis ja Facebookis on kogu universum su jalge ette laotatud.
Ja selline segadus on ka hinges, et kas olen Eesti tegija või võistlen maailma meistrivõistlustel? Kummale rohkem peaks panustama…?
Ja siis muidugi see, et kas peale 13 aastat tegutsemist on mul veel, mida pakkuda…
Just selle kõige tõttu oli mul Käsitöö ajakirja tunnustuse üle nii hea meel. Olla märgatud, jälgitud. Teada, et oled suutnud inspireerida ja oma töödega teisi kaasakiskuda. Selle eest olengi tänulik!
Ja noh, 42 aastaselt suunamudija tiitel saada on ikka üli tuus tunne.