Täna, kui väikemehega kodutänaval mängisime ja ta oma armsa roosa tõukerattaga ringi kihutas, avastasin, et ämblikmehe müts, mis on meie poiste suur lemmik, on jäänud hoopiski pildile jäädvustamata. Tegelikult on see heegeldatud juba aastaid tagasi vanemale pojale. Nüüd kannab väikemees sedasama mütsi ja sama suure mõnuga.
Kui küsiksite midagi selle valmistamise kohta, siis pean ausalt tunnistama, et praegu ei oskaks ma samasugust mütsi enam teha, valmis see ju aastaid kolm-neli tagasi. Meeles on, et pusimist ja üles harutamist oli üksjagu. Veel mäletan, et inspiratsiooni allikaks oli internetist leitud Ämblikmehe tekk, millel oli ka ingliskeelne instruktsioon juures, nii et selle alusel ma tööd alustasingi ja mütsiks ümber kohandasin. Lõpp-tulemuse üle tundsin juba toona suurt uhkust.
See on mõlemale pojale olnud müts, mida on suure entusiasmiga kantud ning mille pärast on kevade saabumistki pikisilmi oodatud!
Nii vahva müts! Ma täiesti mõistan, miks see laste lemmik on :).
Ja ma pole veel jõudnud sinu uut kodulehte kiita. Ainukene miinus on minu jaoks siin kommenteerimine, sest see teksti värv on nii hele, et ma pean päris kõvasti pingutama, et seda ise lugeda näeks. Seega kirjavigade pärast palun juba ette vabandust :).